Selasa, 22 September 2009

Kontekstu Politíka Feto
















Kontekstu Politíka Feto
“Elisaun Lider Komunitaria iha Timor-Leste”

(Silveiro Martins, Buletin Akademika)
Dili-Presidente Partidu Fretilin,Francisco Guterres(Lu-olo) informa Buletín Akadémika UNTL iha Liseu wainhira partisipa seminariu iha salaun liseu UNTL (8/9) katak Elisaun Lider Komunitaria hanesan elisaun ida ne’ebé mak tau iha sistema jeridiku no rekoñese Autoridade Komunidade.
Lu-olo mós hatete,lolos ne’e halo ona renovasaun maibé ho kestaun barak mak ita halo ho nune’e maik foin mak agora iha entaun halo fali elisaun ba xefi suco,iha kontekstu politítku halo sentidu profundu tambá laiha partisipasaun politíku partidaria ne’e duni nia hare hanesa negasaun total e kompleta ba demokrasia ne’ebé foin moris hahú iha Timor-Leste iha tinan sanulu(10)nia laran depois de referendum.”dehan nia”
Nune’e mós eis Presidente Parlamentu nasionál,hare husi nia prespektiva no vizaun devia ita halo elisaun ba Lider komunitaria tenki iha rekoñesimentu prinsipiu bo’ot katak ita hakarak atu demokratiza ita nia rai(Timor-Leste) ho nune’e deit mak tuir prinsipiu demokrasia hodi rekoñese politíku sira nia papel iha elisaun lider komunitaria loron,9 de outombru de 2009 fulan oin mai ne’e.”katak Lu-olo”
Lu-olo mós hatete katak agora tribunal deside ona katak autoridade la presiza politíku ho partidu politíkus iha elisaun mai ne’e.
Nia mós dehan iha elisaun ne’eb’e mak atu hala’o dadaun mai ne’e iha ninia desvantagen mak barak liu,premeriu;negasaun totalmente iha kontekstu demokrasia nia laran ho nega prinsipiu ida ne’e ba ita nia povu,segundu; hodi hatete ida ne’e hanesan partidus politíkus purtante iha papel ida mais ativu iha elisaun lider komunitaria atu nune’e sira bele hatene no partidus politíkus sai hanesan dalan ida ne’ebé komunidade ou povu atu hato’o sira nia aspirasaun ba orgaun do poder estadu no orgaun du poder politíku iha timor lesete.”dehan nia”
Tuir nia hare katak buat hirak ne’e hotu la defisiu ba povu iha aspektu sira ne’ebé iha relavansia hotu,nune’e mós nia hatete iha parte teknika nian kueze defisil tambá kuandu to’o iha elisaun oinsá atu ko’alia kandidatus,kampanhe no orsamentu iha parte teknika ninian sei han ou gasta buat barak mais husi nia parte hatete ne’e hanesan kompetensia Komisaun Nasional ba Elisaun(CNE)nia servisu hodi hare ba buat hirak ne’e.”dehan Lider Oposisaun ne’e”
Lider ne’e mós hatete iha elisaun lider komunitaria ne’e atu hala’o ne’e iha vantagen uituan deit ba kandidata feto sira no vantagen ba feto sira mak hanesan sidadaun Timor-Leste ida ne’ebé bele kandidata an ba pakote atu sai hanesan xefi suco no xefi aldeia no ne’e hanesan nia prespektiva politíka”hatete Lider ne’e”
Entertantu Fernanda Borges hanesan membru Mulheres Parlamentus hatete iha lei xefi suku ou lider komunitaria tenki iha feto sekarik laiha feto entaun STAE no CNE kuandu verifika mak laiha duni feto iha lista ou pakote ne’ebé mak apresenta mak lista ne’e la pasa ou labele atu konkore iha elisaun tambá la priensia rekizitu sira.”dehan fernanda Borges”
Fernanda mós akresenta katak lei ejiji partispasaun feto iha laran hodi apresenta maluk feto no hanesan representante juventudi feto no representante feto rua,no kuandu atu sai xefi suku bele mai husi mane ou feto depende ba kandidatu ne’ebé preve iha lista ou pakote ne’ebé iha.”katak nia”
Nia mós hatete pontu fraku ida husi lei lideransa komunitaria mak la tau ejijensia maka’as ba feto atu kandidata ba xefi suku no tau deit konselhu suku mak ejiji feto,maibé nia sujere ba feto maluk sira atu ba kandidata an ba sefi suku no tenki esforsu an atu bele manan iha elisaun lider komunitaria.”hatete nia”

Iha tempu hanesan Armindo Maia nu’udar vise-reitor UNTL assuntu Pós-Graduasaun fó nia hanoin kona-ba kontekstu politika elisaun lider komunitaria iha Timor-Leste,elisaun ba lider komunitaria ne’e hanesan sistema demokratika ne’ebé mak tuir lei no tempu to’o ona atu hili fali lider komunitaria foun hodi troka lider komunitaria seira ne’ebé hili iha tinan ha’at (4 tahun) kotuk liuba.”Dehan Armindo Maia”
Armindo hatete ne’e hanesan lider komunitaria entaun komunidade mos hili lider ne’ebé sira hare katak bele representa sira no bele hala’o kna’ar ne’ebe tuir komunidade nia hanoin no hakarak i kna’ar ne’ebé komunidade sira fó lider komunitaria lori hodi hadia situasaun no hare komunidade nia susar no vida diak liutan.”katak vise reitor”
Vise reitor ne’e mós hare iha sistema pakote elisaun ne’ebé agora atu hala’o iha fulan oin mai ne’e iha vantagen entre kompenente ne’ebé que tama iha konselhu du suku iha mós elementus feto nian ne’ebé hola parte iha posisaun ne’ebé mak importante.
Nia hatete lei agora no uluk mós fó fatin ba feto maluk sira atu kandidata an so iha mudansa mak uja sistema pakote no labele uja partidu politiku no ida seluk mak hanesan uja mós suplentes maibé nia mós hare dalaruma iha problema uituan.”hatete nia ho diplomasia”
Nia mós hatete to’o ona tempu para ita dudu no fó fatin ba ita nia feton sira hodi brani atu avansa ba oin tambá populasaun timor-leste sei lima nulu pursentu (50 %) mak feto.”dehan eis embaisador ba Filipina ne’e”
Eis embaisador ne’e mós husu ba komunidade ou elitores hodi hatete,premeiru; imi hili lider komunitaria ne’ebé tuir povu nia hare no espreinsia,prespektivu katak durante imi no komunidade ba oin i lider ne’ebe bele halibur povu ho diak maibe labele mai ho interese oioin,segundu;iha elisaun lider komunitaria ne’e evita para labele mosu violensia iha komunidade no ita tenki hatene katak idaidak ho nia opsaun hakarak hili se deit ne’e direitu,maibé labele obriga ema seluk atu hili tuir nia hakarak,terseiru; sebele mós hanoin atu hili husi parte ne’ebé sei joven ho sira feto tambá tempu ona atu fó fatin ba feto sira ho ida ne’e deit mak ita nia sosiedade bele iha balansu,laos husi grupu ida mak domina maibé sosiedade ne’ebé mak bazeia ba jeneru no representa ema hotu.”sujere vise reitór UNTL Armindo Maia.”
Iha fatin seluk direitora Executiva Rede Feto Timor-Leste Yasinta Sujína iha nia servisu fatin Mascarinhas-Dili,kinta-feira(10/09) ba Buletín Akadémika UNTL,nia hanoin elisaun ne’ebé hala’o iha tinan ha’at kotuk liubá no agora iha nia numeru konselhu suku ita hare katak fó opurtunidade ba maluk feto sira atu hola parte no priensia iha ne’ebá no uluk elisaun xefi suku no xefi aldeia mós representante feto rua (2 perempuan)no ne’e klaru ona iha lei.”katak Dirietora ne’e”
Direitora ne’e mós hatete iha elisaun agora no tinan ha’at liuba (4 tahun yang lalu) iha diferensia tamba iha elisaun uluk liuba ne’e ita hili ita nia konselhu suku sira ne’e keta-ketak no bele representante husi partidu politikus sira maibe tinan ne’e ita hili ita nia lideransa komunitaria sira ne’e ho sistema pakote no labele mai husi partidus politkus.”hatete Yasinta”
Yasinta hatete husi parte rede feto nia hare no nia prespektiva nia hare vantagen bo’ot duni ba feto sira tambá feto sira mos bele halo rasik sira nia pakote no feto mos bele deside hanesan xefi suku no xefi aldeia no feto sira mós bele priensia fatin sira hotu iha pakote elisaun lider komunitaria mai ne’e no tenki iha representante mane ida ba joventudi tamba lei mak haruka.”dehan Yasinta”
Direitora ne’e hatete iha problema wainhira feto sira foti ona sira nia kandidatu iha sistema pakote ba elisaun lider komunitaria,maibé iha kala’e ita nia komunidade sira fo duni sira nia apoia atu hili feto maluk sira galae.”hatete nia”
Nia mós husu ba kompanente sira hotu atu fo edukasaun ba ita nia komunidade atu fo fiar no hili feto sira atu bele lidera iha lideransa komunitaria tamba ita hare ho ita nia kultura patrilikeal dala barak ema hanoin feto la hatene buat ida.”dehan nia”
Nia haklaken dala barak iha ita nia komunidade hakarak xefi suku no xefi aldeia ne’e tenki mane,entaun eduksaun no informasaun tenki habelar ba komunidade sira para iha konfiansa atu hili ita nia feto maluk sira ne’ebé kandidata an.
Entertantu rede feto mos hala’o ona edukasaun ba komunidade kona-ba direitus humanus no lei sira ne’ebé fo proteksaun,garante kona-ba feto ho koñesimentu komunidade katak iha nasaun Timor-Leste iha ona lei nasional no internasional fó duni proteisaun ba feto maluk sira atu hola parte iha prosesu hotu-hotu,atu nune’e komunidade bele hatene katak feto ho mane iha direitu hanesan tambá moris iha komunidade ne’e iha dignidade no valor hanesan.”katak direitora rede feto’’
Rede feto mos sempre inkoranze feto sira tambá dala barak iha opurtunidade maibé feto sira la prontu,entaun saida mak ita tenki halo ba maluk feto sira,premeiru ; inkorazen feto sira katak feto mós iha kapasidade hanesan mane,segundu;presiza hato’o informasaun,no hasae kapasidade i skiil ne’ebe diak ba ita nia feto maluk sira,ho nune’e deit mak feto ho mane bele servisu ho diak no iha duni balansu de jeneru.
Dala barak mós ita nia feto maluk sira iha uma laran ou forma uma kain (rumah tangga) mane mak sempre feto desisaun husi buat hirak nemak ema bele dehan feto laiha kapasidade,tamba ne’e husu ba parte hotu prepara didiak ita nia feto maluk sira hodi hatudu ba publiku katak feto mós bele sai lideransa.”hatete nia”
Entertantu rede feto mós espera katak feto maluk sira atu bele kandidata an barak iha elisaun lider komunitaria fulan oin mai ne’e,maibe klaru ona katak husi suku 442 iha teritoriu Timor laran tomak ne’e representante feto hamutuk (442 X 3+=1,326) ne’e harga mati husi feto tolu tambá lei mak haruka.”nia sublinha”
Entertantu direitora ne’e mós hato’o lia menon ba eleitores sira katak,ita nia festa demokrasia besik dadaun no ne’e hanesan mumentu importante ba ita liliu atu hili no fó fiar ba ita nia lideransa komunitaria sira tamba durante ne’e sira nia servisu no esforsu wainhira ita iha problema ou kazu ruma iha komunidade sira mak ajuda rezolve entaun lideransa komunitaria sira ne’e atu hala’o sira nia funsaun ho diak ita tenki fo fiar no hili tuir ita nia konsensia rasik no husu ba komunidade sira atu partisipa hodi vota liliu ita inkorazen ba feto maluk sira no povu timor atu hili ita nia feto maluk sira hodi nune’e ita komesa muda ona ita nia hanoin katak feto mós bele lidera ita nia komunidade no nasaun timor leste.”katak Yasanti”
nune’e mós komisariu Komisaun Nasional Elisaun Lukas de sousa hatete prosesu rezultadu final ba kandidatu sira hotu ona no to’o agora laiha iregulidade ne’ebá mak tuir lei tamba apresentasaun kandidatu sira ne’e tuir ona regulamentu ne’ebé mak STAE no CNE estabelese.”dehan Lukas de Sousa iha nia servisu fatin Qintal bo’otkinta-feira(10/09) ne’e”
Lukas mós rekonese karik iha kestaun tekniku mak problema uituan tamba apresentasaun kandidatu adves ema la kompletu no dala ruma sira nia pakote quandu STAE sira bolu atu deklarasaun ema laiha tamba pakote balu la priensia iha rekizitus ne’ebé mak hatuir.”dehan komisariu CNE ne’e”
komisariu ne’e mós hatete dadus ne’ebé mak tama tuir rezultadu ne’ebé STAE fo ba CNE atu hare no tuir prsepektiva kandidatu feto bele dehan katak seidauk masimu,maibé nia hatete partisipasaun iha feto iha kandidatu iha duni iha teritoriu timor leste.’katak nia”
Nia mós akresenta katak tuir rekezitus ou apresentasaun pakote ne’e feto sempre iha,agora feto ne’ebé mak atu kandidata an ba xefi suku no xefi aldeia ne’e depende ba sira nia konsensia tamba lei fo dalan maibe iha elisaun mak determina feto mak elitu ou mane.”hatete Lukas de Sousa”
Nune’e mós direitor interinu STAE Claudio de Aroujo Martins ba Buletín Akadémika UNTL iha nia servisu fatin Mota-douro,Dili hatete rezultadu final ba kandidatu sira iha timor-laran tomak hatudu katak iha kandidatu Mil duzentus i oitu(1.208) husi pakote tomak.”katak Claudio”
Claudio hatete husi pakote hirak ne’e kandidatu feto hamutuk Querenta dois(42) pakote no ita bele dehan tres vergulha sinco pursentu(3,5%) timor laran tomak inklui distritu Dili kandidatu feto mai husi suku Moteal no Suku Griselfool.”hatete nia”
Direitor Interinu ne’e mos hatete dadus kona-ba feto ne’ebé kandidata an ba xefi aldeia no posisaun hirak ne’ebé iha pakote ne’e iha hotu ona maibé sei iha database no no prosesu la’o hela hodi identifika feto hirak mak kandidata an no nia rekoñese kandidata feto ba xefi aldeia ne’e iha duni .”dehan nia’’
Nia mós akresenta katak prosesu printing ba buletín de votu ne’e la’o ona nune’e prosesu iha filme mos hala’o dadauk ona iha Kupang(Indonezia) no wainhira to’o mai iha dili entaun imprimi kedan buletín ne’e iha Grafika Nasional no prosesu atu imprimi buletin de votu(cetak Buletin) ne’e hala’o durante loron rua nulu nia laran (20 hari) nia laran.”katak nia”
nia mós hatete agora dadaun iha vantagen no iniasiativa rasik feto sira atu kandidata an hanesan igualdade ba jeneru katak feto mos iha direitu atu bele ukun no sai lideransa komunitaria no laiha presaun nune’e mos la obriga”dehan direitor interinu”.


Naran : Silveiro Martins Pinto
No HP : 7484139
Email : silny1434@gmail.com
Joranlista Buletín Akadémika UNTL

Tidak ada komentar:

Posting Komentar